Kaugkütte soojahind
Soojuse hinnaregulatsioon; piirhinna kooskõlastamine
Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist reguleerib kaugkütteseadus. Seaduse täitmist ning soojuse hinna regulatsiooni teostab Konkurentsiamet.
Vastavalt Kaugkütteseadusel peab läbi kaugküttevõrgu soojust edastav soojusettevõte kooskõlastama soojuse hinna Konkurentsiametiga (edaspidi KA). Kooskõlastatud uus soojuse piirhind avalikustatakse vähemalt 1 kuu enne selle kehtima hakkamist.
Soojuse hinna kooskõlastamiseks esitab ettevõtte oma prognoositavad kulud ning efektiivsusnäitajad KA-le. KA kontrollib kulude ja efektiivsusnäitajate põhjendatust, võrdleb näitajaid (benchmarking) teiste soojusettevõte vastavate näitajatega ja vajadusel teostab põhjaliku analüüsi (kui kulud on keskmisest tasemest kõrgemad või efektiivsus madalam). Soojuse hind peab olema kulupõhine, st kõik soojahinnas sisalduvad kulud peavad olema põhjendatud.
Esitatud andmete õigsuse ja hinnaregulatsiooni täitmise kohta teostab KA iga-aastaselt kontrolli peale majandusaasta lõppu.
Soojuse hinna komponendid
Soojuse hind koosneb kolmest komponendist:
1. Soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste maksumus
2. Soojuse tootmise ja jaotamise kulud ning kasum
3. Käibemaks
Kütuste maksumus moodustab osakaalult kõige suurema osa soojahinnast.
Soojuse tootmise ja jaotamise kulude alla jäävad kõik soojuse tootmisega seotud kulud – kulutused elektrienergiale ja veele, saastetasud, tööjõukulud, varade amortisatsioon, remondikulud ning kasum.
Kasum sõltub sellest kui palju on ettevõttel varasid ehk kui palju on ettevõtte omanik raha investeerinud. KA metoodika kohaselt on soojusettevõtete kasuminorm (WACC-Weighted Average Cost Of Capital) olnud vahemikus 7,5-8,5%. Lubatud kasum arvutatakse varade jääkväärtuse ja kasuminormi korrutamisega. Kui ettevõtte varad on vanad ja amortiseerunud, siis on ettevõtte kasumit teenida ei saa. Tihti arvatakse, et soojusettevõtte kasum saadakse kulude korrutamisel kasuminormiga, aga nii see pole.
Käibemaks on riiklikult sätestatud maks. Alates 01.juulist 2009 rakendatakse soojuse hinnale 20%-st käibemaksumäära. 2005. aastal oli käibemaksumäär veel 5%.
Soojuse müügihind
Juhul kui tegelikud kulud osutuvad prognoositust väiksemaks saab
soojaettevõtte müüa soojust alla piirhinna. Müügihind võib
olla võrdne piirhinnaga või olla sellest madalam. Müügihind kujuneb
tegelikel kuludel ning avalikustatakse hiljemalt iga
tarbimisperioodile järgneva kuu alguses. Kui müügihinna muutuse
teavet ei tule järelikult möödunud kuul tarbitud soojuse hinnaks on
tol hetkel kehtiv piirhind.
