Eraküte

Eraküte » Valga » Meist » Osakonnast
Print

Osakonnast

Valga linna väikekatlamajadest moodustati 1974. aastal ühtne soojusettevõte Valga Ühendatud Katlamajade ja Soojusvõrkude Direktsioon. 1992. aastal sai sellest ettevõttest RAS Valga Soojus. 1994. aasta aprillis anti ettevõte üle kohalikule omavalitsusele Valga linnale, mille alluvuses tegutseti aastani 1997 munitsipaalettevõttena ning edaspidi aktsiaseltsina. Aasta 2000 sügisel ostis AS Eraküte Valga Linnavalitsuselt AS Valga Soojus aktsiad.

Valga linna kaugküttevõrku varustavad soojusega kaks katlamaja. Põhiline ehk baaskoormuse osa soojusest toodetakse Pärna puiestee 15 katlamajas 10 MW võimsusega hakkepuidu katlaga. Valga põlevkiviõli katlad töötavad tipukoormuse katteks. Kuperjanovi tänava põlevkiviõlil töötavat katlamaja kasutatakse tarbijate sooja veega varustamiseks suvekuudel ja optimaalse kütterežiimi saavutamiseks kevad-sügisesel perioodil. Puiduhakke baasil toodetakse 75 % kogu soojusest.

Valga linnas on kokku 16,4 kilomeetrit soojusvõrke. Sealjuures tänapäevaseid eelisoleeritud torustikku on 9 kilomeetrit ehk 55% kogu soojusvõrgust. Soojusvõrgu aastane soojuskadu on 15%.

Valga linnas on kaugkütte põhitarbijateks kortermajad. Lisaks neile veel koolid, lasteasutused, kauplused, haigla, õmblusvabrik ja mõned eramud. Enamus kesklinnast kaugemal asuvatest eramutest ja väiksemad kortermajad on ahiküttega. Oma katlamajades toodavad soojust ka linna suurimad tootmisettevõtted Atria Eesti ja Gomab Mööbel ning Valga Vagunidepoo.

Tarbijate arv on viimastel aastatel olnud stabiilne - soojust tarbib 173 hoonet, milledest on - elumaju 111, kaubandus ja toitlustusasutusi 21, büroo- ja kontorihooneid 22, koole ja lasteasutusi 10, tervishoiu ja sotsiaalasutusi 4, spordi- ja kultuuriasutusi 4 ning üks tööstushoone.

Valga osakonnas töötab kümme inimest.