Osakonnast
Keila kaugkütte alguseks võib pidada 1970. aastate algust, mil
ehitati kivisöel töötav katlamaja Põhja tänavale. Mõned aasta
hiljem alustati uue katlamaja ehitust praegusele asukohale.
Ettevõte on kandnud läbi ajaloo erinevaid nimetusi nagu Harju
Soojusvõrk, ME Keila Soojus. AS Keila Soojus aktsiad omandas 2001.
aastal AS Eraküte.
Juba aasta hiljem alustati ligi 30 aastase katlamaja täielikku
renoveerimist ning üleviimist põlevkiviõlilt hakkepuidule.
Katlamaja paiknemine Keila kesklinnas seadis palju piiranguid ja
nõudis projekteerijatelt nutikust, et hakkepuidu kasutamine ei
reostaks linna. 2003. aastal valminud katlamaja pälvis Keila
linnalt aukirja „Kodud kauniks“ ettevõtete
grupis. Katlamaja ümbritseval aial olevad joonistused
on tehtud Keila sõpruslinnade laste poolt.
Sooja tootmiseks kasutatakse ühte 7MW võimsusega hakkepuidu ning tipukoormusel põlevkiviõli katelt. Katlamaja koguvõimsus on 23,5 MW. Hakkepuidust toodetud soojuse osakaal on umbes 75% ning tänu hakkepuidu kasutamisel jääb igal aastal Keilas põletamata 4000 tonni põlevkiviõli.
Keila kaugkütte võrk ulatub Luha tänavalt kuni Pargi tn pikenduse ning haiglani. Küttetrasside pikkus on kokku 12,4 kilomeetrit, millest 6,9 km on tänapäevast eelisoleeritud trassi.
Erakütte Keila osakond kütab 125 hoonet. Lõviosa klientidest on korterelamud, kuid kütame ka koole, haiglat, Tervisekeskust, lasteaedasid ja eramuid.
Erakütte Keila osakonnas töötab kümme inimest.
