Eraküte

Eraküte » Keila » Meist » Osakonnast
Print

Osakonnast

Keila kaugkütte alguseks võib pidada 1970. aastate algust, mil ehitati kivisöel töötav katlamaja Põhja tänavale. Mõned aasta hiljem alustati uue katlamaja ehitust praegusele asukohale. Ettevõte on kandnud läbi ajaloo erinevaid nimetusi nagu Harju Soojusvõrk, ME Keila Soojus. AS Keila Soojus aktsiad omandas 2001. aastal AS Eraküte. 
Juba aasta hiljem alustati ligi 30 aastase katlamaja täielikku renoveerimist ning üleviimist põlevkiviõlilt hakkepuidule. Katlamaja paiknemine Keila kesklinnas seadis palju piiranguid ja nõudis projekteerijatelt nutikust, et hakkepuidu kasutamine ei reostaks linna. 2003. aastal valminud katlamaja pälvis Keila linnalt aukirja  „Kodud kauniks“ ettevõtete grupis.   Katlamaja ümbritseval aial olevad joonistused on tehtud Keila sõpruslinnade laste poolt.

Sooja tootmiseks kasutatakse ühte 7MW võimsusega hakkepuidu ning tipukoormusel põlevkiviõli katelt. Katlamaja  koguvõimsus on 23,5 MW. Hakkepuidust toodetud soojuse osakaal on umbes 75% ning tänu hakkepuidu kasutamisel jääb igal aastal Keilas põletamata 4000 tonni põlevkiviõli.

Keila kaugkütte võrk ulatub Luha tänavalt kuni Pargi tn pikenduse ning haiglani. Küttetrasside pikkus on kokku 12,4 kilomeetrit, millest 6,9 km on tänapäevast eelisoleeritud trassi.

Erakütte Keila osakond kütab 125 hoonet. Lõviosa klientidest on korterelamud, kuid kütame ka koole, haiglat, Tervisekeskust, lasteaedasid ja eramuid.

Erakütte Keila osakonnas töötab kümme inimest.