Eraküte

Eraküte » Haapsalu » Meist » Osakonnast
Print

Osakonnast

Kaugkütte kasutamise alguseks Haapsalu linnas võib lugeda 1960. aastate lõppu ja 1970. aastate algust. Algusaastatel töötasid linnas 3-4 lokaalkatlamaja koos sinna juurde kuuluvate soojusvõrkudega. Soojusenergia tootmiseks kasutati põhiliselt kivisütt. Seoses linna elamuehituse kasvuga tekkis ka vajadus stabiilsema soojusenergia tootmise ja jaotamise järele. 1970. aastate algul valmis Haapsalu linna tsentraalkatlamaja esimene järk ning alustati lokaalvõrkude ühendamist ühtseks Haapsalu linna soojusvõrguks.

Jaanuar 2000 tegi Haapsalu linn Linnavolikogule ettepaneku võõrandada kõik Haapsalu linnale kuuluvad Haapsalu Soojus AS aktsiad. 22. septembril 2000. aastal tunnistas Haapsalu Linnavolikogu AS Haapsalu Soojus aktsiate eelläbirääkimistega võõrandamise parimaks AS Eraküte pakkumise.

AS Eraküte Haapsalu osakond tegeleb soojuse tootmisega, jaotamisega ja müügiga. Kütustebilansi mitmekesistamise, varustuskindluse parandamise ning soojusenergia hinna stabiliseerimise eesmärgil otsustati hakata kasutama kohalikku kütust hakkepuitu. Hakkepuidul töötav energiakompleks valmis 2001. aasta lõpus ja see võimaldas raskekütteõli osakaalu vähendada ligi 60%. Selle tulemusena jääb kuurortlinnas igal aastal õhku paiskamata üle 25 tuhande tonni CO2.

Soojuse tootmise infrastruktuur koosneb täna ühest hakkepuidul ja põlevkiviõlil töötavast katlamajast ning ühest ühtsest soojusvõrgust. Osakonnas töötab 15 inimest, kelle tööülesandeks on katlamaja ja soojusvõrgu opereerimine, hooldus ja remont ning soojusenergia müügi korraldus. Katlamajja installeeritud tootmisseadmete soojusvõimsus on 37 MW, millest 7 MW on hakkepuidu põletamisest saadav võimsus.

Soojusvõrgu kogupikkus on ligi 19 kilomeetrit, millest 8 kilomeetrit on eelisoleeritud torustikust.

Erakütte Haapsalu osakonnal on 197 klienti. Linna kaugküttepiirkonna tarbijaskonnast 80% moodustab elanikkond (peamiselt korrusmajad) ning 20 % ärid, bürood, hotellid, lasteasutused ja haigla.