Eraküte

Eraküte » Jõgeva » Uudised » Osakonna uudised » AS-i Eraküte biokütuse katlamaja ehitus Jõgeva linnas on täies hoos
Print

AS-i Eraküte biokütuse katlamaja ehitus Jõgeva linnas on täies hoos
20. september 2013

Tänavu kevadel alustas AS Eraküte Jõgeva katlamaja üleviimist taastuvkütusele, ehitus kulgeb plaanipäraselt ning renoveeritud katlamaja käivitatakse juba novembris.

„Meie põhieesmärgiks on tagada oma klientidele stabiilne soojusvarustus võimalikult soodsa hinnaga. Seni töötas Jõgeva katlamaja maagaasil, mis hoidis soojuse hinda keskmisest kõrgemal tasemel. Hakkepuidu kasutamine muudab oluliselt olukorda ning vähendab elanike küttekulusid,“ sõnas AS Eraküte juhatuse esimees Priidu Nõmm.

Rekonstrueerimistööde käigus paigaldatakse katlamajja 6 MW  võimsusega biokütusel töötav katel koos eelkolde ning abiseadmetega, ehitatakse biokütuse ladu ning korrastatakse katlamaja hoone ja territoorium. Uus biokatel hakkab tulevikus katma Jõgeva linna kaugkütte baaskoormust, maagaasil töötavaid katlaid kasutatakse tipukoormuste katmiseks. Projekti orienteeruv maksumus on 1,4 miljonit eurot. Plaanijärgselt käivitatakse katlamaja novembris. Käivitamisele järgneb seadmete häälestusperiood ning täisvõimsusel hakkab uus biokütusel töötav katel tööle aasta lõpus. 

Uue katlamaja tehnoloogia on efektiivne ja töökindel, millega tõstetakse kogu linna kaugküttesüsteemi varustuskindlust. Kohaliku kütuse kasutamise plussiks on tarnekindlus ja -operatiivsus, kuid põhiline on eeskätt selle soodne hind võrreldes imporditava kütusega, mis otseselt mõjutab soojuse lõpphinda. „Esialgsetel prognoosidel on Jõgeva katlamaja rekonstrueerimise tulemusena oodata soojuse hinnalangust viiendiku võrra juba sel küttehooajal“, kinnitas Priidu Nõmm.

AS Eraküte pakub kaugkütte teenust seitsmes Eesti linnas - Valgas, Jõgeval, Haapsalus, Kärdlas, Tiskre-Hansu elurajoonis Tallinnas, Keilas ja Raplas. Rohkem kui pooltes  piirkondades on teostatud vajalikud investeeringud ning soojust toodetakse peamiselt hakkepuidust. Maagaasist ja põlevkiviõlist loobumise positiivne mõju peegeldub otseselt nende piirkondade müügihindades, mis jäävad tunduvalt alla Eesti keskmise soojuse hinnataseme.

Erakütte strateegiliseks suunaks on fossiilsete kütuste vähendamine soojuse tootmises ning kohalike ja taastuvate ressursside osakaalu suurendamine. „Jõgeva katlamaja rekonstrueerimise lõpetamisel plaanime koostöös KIKiga investeerida järgmisel aastal Erakütte maagaasil töötavasse katlamajja Rapla linnas,“ lisas Nõmm.

Lisaks investeeringutele tootmisesse tegeleb Eraküte aktiivselt ka jaotusvõrgu renoveerimisega. AS Eraküte Jõgeva osakonna juhataja Endel Variku sõnul sai sel suvel välja vahetatud ligi 200 m amortiseerunud soojustrassi eelisoleeritud torustiku vastu. Uued soojustrassid said lasteaed „Karikakar“ ja KÜ Aia 52. Uued soojustrassid tagavad klientidele maksimaalse varustuskindluse eesseisvaks küttehooajaks.

 

AS Erakütte kuulub energeetikakontserni Utilitas. Kontserni kuuluvad soojus- ja elektritootja OÜ Tallinna Elektrijaam, kaugkütteettevõtted AS Tallinna Küte, AS Eraküte ja AS Rapla Küte ning käidu- ja hooldusteenuse pakkuja OÜ Väo Hake. OÜ Utilitas omab kontserni ettevõtetes 100% osalust, välja arvatud AS Rapla Küte, millest kuulub kontserni 76,7%. Kontserni lähiaastate investeeringute plaan keskendub kohalike ja taastuvkütuste osakaalu suurendamisele. 2013. aastal viiakse biokütusele üle Jõgeva katlamaja, 2014. aastal Rapla katlamaja ning aastaks 2015 on plaanis saavutada olukord, kus Tallinna kaugkütte baaskoormuse katavad ligi kahe kolmandiku ulatuses taastuval ja kohalikul kütusel töötavad soojusallikad.

Osakonna uudised